mees koopas

nüüd siis selle üle, et kui jüri parijõe raamatu pealkirja tsiteerida, siis "kui isa kinkis raamatuid". mitte küll oma isa, vaid ekke oma. aga see-eest tõi ta täna kaks kastitäit koju, kusjuures valikut veel eelnevalt minuga konsulteerinult. ja see on ju lahe tulemus.
okaru hakkas tänasest kirjandusõhtust tulenevalt fantaseerima, et mis saaks, kui meile antaks võimalus süüa-juua, mitte muretseda mingite rahaasjade pärast, kuid tingimuseks oleks see, et ruumidest ei tohi lahkuda. et mis siis teeks ja mida kõike siis loeks (üks tingimus oli ka interneti- ja filmi- ja telekakeeld). muidugi jõudis ta varsti ka veel kitsendavamate teguriteni, et süüa võiks ka olla väga napilt, suisa kasinalt, aga kui ma siis joogi kohta vahele küsisin, siis sinna keeld millegipärast muidugi ei laienenud #-)
hetkeseis:
* mina loen marina vlady "katkenud lendu" (väga vastuoluliste tunnetega)
* okaru loeb diagonaalis Poltoraki "Nürnbergi epiloogi"
kummalised juhuse valikud, eks :-D
(krypt, kas mäletad, kuidas me algklassides pidime Parijõge kohustusliku kirjandusena lugema? #-))