mees koopas

Jou.
Käisin täna Viru maratoni sõtmas. Üsnagi omapärane kogemus... juhtumisi startisin kõige viimasena ja seoses sellega oli plaanis pikk-rahulik trenn ning mõisa peale sõitmise jätsin mõneks teiseks korraks. Rada oli väga pehme, kitsas ja halva libisemisega. Raja kitsus tähendas seda, et möödumised olid raskendatud kuna nii kaugele, kui silm ulatus, oli näha kogu raja laiust vääääääääga aeglaselt liikuvat rahvamassi (ma olen ju reiss karboon suusataja ja võiksin vabalt viitsimise korral võita) aga selline asi oli küll esmakordne, et 20 minutit peale starti olin ikka veel viimane. Ummikus seistes hakkas külm ja selle tõttu sõitsin järjekorras passiva võistlejaterivi taga edasi tagasi (paar kiltsa sõitsin maratonidistantsile ikka otsa). Umbes tunni möödudes tekkis juba nii palju ruumi, et sain slaalomit uhades aeglasematest mööduma hakata. Lõpuks jõudsin siis 509. kohale 842. lõpetaja seas. Aeg oli 03:21:18 mis on nii lühikese maa, kui 42 kilomeetri läbimiseks, paras uimerdamine. Vabanduseks võin öelda, et eriti ei libisenud ja väga hästi rahvamassidest mööda ka ei saanud. Loodan, et suudate nii kehva aja mulle andestada.